Globaalne soo
October 15, 2009 – 16:56 | by HenrikTahtsin kasutada pealkirjaks sõna “soojenemine”, kuid tundus, et saab ka säästlikumalt ja mõte ei kao kuhugi. Kui me kogu oma elus jälgiks kuidas vähemaga hakkama saada, säästaks veidi ressursse ja sõnu, siis hakkaks ehk ka vaikselt jahedamaks kiskuma.
Al Gore jutust ei ole ma kunagi lõpuni aru saanud, kuna ei ole viitsinud lõpuni kuulata. Ta käib ja seletab ja tal on oponendid ja need lükkavad ümber. Kas Al Gore on mind kuidagi mõjutanud? On. Ma keeran nüüd hambaid pestes vee kinni vahepeal. Ausalt! Ma ei tea kas ta rääkis sellest, et vett peab säästma, aga ta mõjus mulle nii. Ta on suutnud oma kaubamärgi õigesti välja mängida ja ta sümboliseerib seda, mis minu mõtetes on roheline maailmavaade. Ja kui roheline, siis järelikult jääaja poolt ning ürgsupi vastu. Vähem süsihappegaasi ja rohkem puhast vett alles jätta.
See ongi see, mida arvamusliidrid tegema peaks. Inspireerima rohelist mõtlemist meis endis. Ei ole vaja plakatitel karjuda loosungeid, et ära ole tomat. Ära ole ise tomat, anna eeskuju!
Seega ma ei tea kas Al Gorel on õigus või äkki on tõde tema oponentide poolel. Võib-olla eksivad mõlemad. See ei ole oluline. Tähtis on see, et nad kõik võitlevad kõik õige asja eest – parema, puhtama ning 36,6kraadise planeedi eest. Gore oponendid lihtsalt ei ole nii kuulsad, et keegi neid teaks. Mul endal tuleb hetkel ainult üks meelde, Hiina. Vist oli, et Hiina arvab teisiti kui Al Gore? Või oli USA ka?
See näitab, et kui sa plaanid planeedi hukka saata, siis jääb sulle see imago külge. Al esindab mu mõtteis puhast planeeti, kuid tööstusriigid mitte niiväga.
Eesti Energia on minu mõtetes siiski pigem Hiina kui Al Gore poolel. Jah, ma olen näinud rohelise energia reklaame, jah, neil on veebileht mida vaadates tahaks midagi istutada. Paraku domineerib mu mõtteis kaevandustes nähtu. Ma tean, et iga pirni põlemine kühveldatakse siiski välja maa seest tohutu sotsiaalprpgrammi raames. Meil on kvoot, ülemaailmne licence to kill, et me võime atmosfääri hävitada palju suudame ja lisaks lubada veidi ka neil, kes meile maksavad. Ehkki üldiselt on vahva, kui sulle makstakse, tekitab see vahel tunde, et nagu ei ole hästi, et like your mother or your dog just died.
Minu enda jaoks on suurim müsteerium Eesti Energia plaan (või reaalsus) elektrit lähiriikidesse eksportida. Meil on elektrit ju puudu. Elekter ei ole meil taastuv ressurss, see tiksub vaikselt oma lõpu poole, kuhu on jäänud erinevatel hinnangutel 25, 50 või sada aastat. Me peaks pirnid kustutama ja vaikselt istuma, et kestaks kauem. Aga me ekspordime ja aina rohkem. Uus merekaabel peaks ennast ära tasuma juba loetud aastatega, kuna meil õnnestb nii rohkem energiat müüa. Kuidas see võimalik on? Korrates Hr Tölpa lihtsat küsimust: “kui alguses oli kõik puudu ja nüüd on kõik üle…???”. Peale selle taotleme me juurde ka neid kvoote, mida Euroopa liit anda ei taha. No et neid müüa, eksportida. Et saadud raha eest teha elekter odavamaks ja see müüks paremini.
Ja ärge tulge rääkima, et see elekter mis me välismaale saadame on tehtud tuulikus ja selles helisevad inglite hääled. Et meie elektrikapis Kopli keldris vanade korkide vahel säriseb ropp ja räpane põlevkivi elekter, kuid Helsingi säästulambis särab õilsus. Kui te ei tea mis on põlevkivielektri efektiivsus, siis küsige Al Gore käest. Minuarust ta on sellest rääkinud. Või mõni meie oma.
Oleks ma äärmuslane läheksin ja seoksin ennast merekaabli külge. Aga ma ei ole. Ma lihtsalt keeran hammaste pesemise ajaks vee kinni. Ja vahel dui ka. Ja ma loodan, et ei veeta toru soome, et põhjavett vett eksportima hakata, kuna meil omal on seda ju veel 50ks aastaks.
Need energiadiletandi märkmed panin kirja tänavuse Blog Action Day raames. Lihtsalt väikese toetusena Al-ile.
6 Responses to “Globaalne soo”
By Margus Kangur - Oct 15, 2009 | Reply
Eestis on üks akadeemik. Mu meelest oli ta härra Anto Raukas, kes on olnud 30 aastat teaduste akadeemia liige. Ta on kaitsnud oma doktori või mis iganes astetöö just sel samasel teemal, millest Al Core nii tuliselt võitleb. Tema väitel ei ole Al’il mittemingisugust loodusteadlase tausta. Ja Al Core ajavat üldsegi kägu.
Samas ma ise mäletan aega, ca 10 aastat tagasi räägiti, et kui kliima soojenemine nii edasi läheb, siis aastaks 2005 on Pärnu vee all.
Säästu pirnide kogumisest ei ole keegi rääkinud ja sellest, et maapiirkonnas voolukõikumine eriti suur on ja seal neid odavaid säästukaid kasutatada ei ole mõtet, sest need lähevad ca nädalaga läbi või peavad veidi kauem vastu. Nimelt kasutatakse luminofooride valmistamisel elavhõbedat, aga kui palju seda mina ei tea. Kas see kogus on ka ohtlik? Samas on luminofoorides ka ohtralt elektroonikat.
Kõik siin ilmas on suhteline. Saa nüüd aru, kellel õigus on.
By Raul Viigipuu - Oct 15, 2009 | Reply
Nagu mina sellest aru saan, siis Eesti põlevkivist toodetav energia on odav, kuna seda kaudselt doteeritakse madalate keskkonnamaksudega. Samas kaabel on siiski hea asi, kuna läbi selle saab ehk tulevikus ka tuuleenergiat Soome vahendada ja samuti paraneb Eesti varustuskindlust.
Muide, vahet ei ole, kas keerata vesi hammaste pesemise ajaks kinni või mitte. Sest isegi kui kui kogu Eesti elanikkond seda ei teeks ja raiskaks ka muul mõeldaval moel vett, siis põlevkivi kaevandamise käigus saastatakse ikkagi mitu korda rohkem puhast vett.
By Henrik - Oct 16, 2009 | Reply
Ma just sellest ei saagi aru, et kui meil on elektrit puudu, siis kuidas me saame seda müüa? Väide, et me müüme rohelist energiat pädeks ainult siis kui meil muud ei voolaks samades juhtmetes. Et toodame rohelist rohkem kui omal vaja ja ülejäägi müüme. Aga kui me toodame põlevkivist ja müüme, ise põlevkivitootmise mahte tõstes samal ajal ja lähendades seda päeva kui otsas on, siis minuarust me müüme oma tulevikku maha. Kui põlevkivi otsas on, siis on otsas ka energiasõltumatus ja me hakkame ostma sisse. Mitte inglilauluga rohelist vaid maksumärgiga radioaktiivset.
By mr.Costello - Oct 16, 2009 | Reply
Ma ei saa aru, mida see jutt siin blogis teeb… :(
By Henrik - Oct 16, 2009 | Reply
Palun vabandust selle jutu eest, kirjutasin selle Blog Actin Day (http://www.blogactionday.org/) raames. See tõesti ei puuduta põnevad tooteid ja seda võib siinse blogi võtmes liigitada spämmiks. Juhtub korra aastas.
By august sügavast - Oct 16, 2009 | Reply
Hää artikkel. Tulbi Henrik! Mis puutub loodusehoidu ja säästmisse siis on minuarust iga üksikisiku tasandil normaalne kui ta ei lase kraanist niisama vett tühja joosta, kas siis nõude pesemise või dui all käimise käigus. Selleks ei peaks olema vaja suurt liidrit, juhti ja õpetajat. Samas kui paljud seda ei tee, aga hakkavad liidrist-juhist-õpetajast innustatuna tegema, on tema roll igati õigustatud.
Aga jah, üksikisikust suuremat ohtu keskkonnale kujutavad korporatsioonid, firmad, konglomeraadid jms.-d kasumitele orienteeritud institutsioonid. Samas ka lihtsamad ja väikesed firmad, kes ökonoomitamise kaalutlustel loodust sittavad ja ressursse raiskavad.
Imestan näiteks sellise lihtsa asja üle, et külastades avalike asutuste, kaubanduskeskuste jne. WC-sid, on ikka liigagi haruldased automaatsed/poolautomaatsed veelaskmise süsteemid – nii segistites kui pissuaarides, mis ise teatud mõistliku aja jooksul vee juurdevoolu sulgevad. Nii kohtab kahetsusväärselt sageli ühiskondlikes WC-des segisteid ja pissuaare, kus vee voolul on kaks asendit – permanentselt lahti või kinni – kuna taoliste kohtade kraane paljud inimesed mõistetavatel põhjustel puudutada ei soovi. Analoogset “mõisa köis las lohiseb” suhtumist keskkonnahoiu ja ressursside raiskamise mõttes leidub ka paljudes muudes kohtades, näiteks hoonete kütte- ja vent.süsteemides. Aga see selleks, jutt läheb juba niigi pikaks.
Lühidalt seda nii juttu kokku võttes peaks ühiskondlike hoonete (sh.büroohooned) kommunikatsioonisüsteemidele olema kehtestatud üldised reeglid/standardid, mis keelaks tavapäraste (ilma manuaalse sekkumiseta raiskamist võimaldavate), kuid soetamise mõttes muidugi odavate lahenduste/süsteemide kasutamise.