Comments on: Globaalne soo http://materialist.netikuller.ee/2009/10/globaalne-soo/ Asjade imeline maailm Sun, 05 Feb 2012 02:28:32 +0200 http://wordpress.org/?v=2.8.4 hourly 1 By: august sügavast http://materialist.netikuller.ee/2009/10/globaalne-soo/comment-page-1/#comment-33005 august sügavast Fri, 16 Oct 2009 08:49:08 +0000 http://materialist.netikuller.ee/?p=5146#comment-33005 Hää artikkel. Tulbi Henrik! Mis puutub loodusehoidu ja säästmisse siis on minuarust iga üksikisiku tasandil normaalne kui ta ei lase kraanist niisama vett tühja joosta, kas siis nõude pesemise või duši all käimise käigus. Selleks ei peaks olema vaja suurt liidrit, juhti ja õpetajat. Samas kui paljud seda ei tee, aga hakkavad liidrist-juhist-õpetajast innustatuna tegema, on tema roll igati õigustatud. Aga jah, üksikisikust suuremat ohtu keskkonnale kujutavad korporatsioonid, firmad, konglomeraadid jms.-d kasumitele orienteeritud institutsioonid. Samas ka lihtsamad ja väikesed firmad, kes ökonoomitamise kaalutlustel loodust sittavad ja ressursse raiskavad. Imestan näiteks sellise lihtsa asja üle, et külastades avalike asutuste, kaubanduskeskuste jne. WC-sid, on ikka liigagi haruldased automaatsed/poolautomaatsed veelaskmise süsteemid - nii segistites kui pissuaarides, mis ise teatud mõistliku aja jooksul vee juurdevoolu sulgevad. Nii kohtab kahetsusväärselt sageli ühiskondlikes WC-des segisteid ja pissuaare, kus vee voolul on kaks asendit - permanentselt lahti või kinni - kuna taoliste kohtade kraane paljud inimesed mõistetavatel põhjustel puudutada ei soovi. Analoogset "mõisa köis las lohiseb" suhtumist keskkonnahoiu ja ressursside raiskamise mõttes leidub ka paljudes muudes kohtades, näiteks hoonete kütte- ja vent.süsteemides. Aga see selleks, jutt läheb juba niigi pikaks. Lühidalt seda nišši juttu kokku võttes peaks ühiskondlike hoonete (sh.büroohooned) kommunikatsioonisüsteemidele olema kehtestatud üldised reeglid/standardid, mis keelaks tavapäraste (ilma manuaalse sekkumiseta raiskamist võimaldavate), kuid soetamise mõttes muidugi odavate lahenduste/süsteemide kasutamise. Hää artikkel. Tulbi Henrik! Mis puutub loodusehoidu ja säästmisse siis on minuarust iga üksikisiku tasandil normaalne kui ta ei lase kraanist niisama vett tühja joosta, kas siis nõude pesemise või duši all käimise käigus. Selleks ei peaks olema vaja suurt liidrit, juhti ja õpetajat. Samas kui paljud seda ei tee, aga hakkavad liidrist-juhist-õpetajast innustatuna tegema, on tema roll igati õigustatud.
Aga jah, üksikisikust suuremat ohtu keskkonnale kujutavad korporatsioonid, firmad, konglomeraadid jms.-d kasumitele orienteeritud institutsioonid. Samas ka lihtsamad ja väikesed firmad, kes ökonoomitamise kaalutlustel loodust sittavad ja ressursse raiskavad.
Imestan näiteks sellise lihtsa asja üle, et külastades avalike asutuste, kaubanduskeskuste jne. WC-sid, on ikka liigagi haruldased automaatsed/poolautomaatsed veelaskmise süsteemid – nii segistites kui pissuaarides, mis ise teatud mõistliku aja jooksul vee juurdevoolu sulgevad. Nii kohtab kahetsusväärselt sageli ühiskondlikes WC-des segisteid ja pissuaare, kus vee voolul on kaks asendit – permanentselt lahti või kinni – kuna taoliste kohtade kraane paljud inimesed mõistetavatel põhjustel puudutada ei soovi. Analoogset “mõisa köis las lohiseb” suhtumist keskkonnahoiu ja ressursside raiskamise mõttes leidub ka paljudes muudes kohtades, näiteks hoonete kütte- ja vent.süsteemides. Aga see selleks, jutt läheb juba niigi pikaks.
Lühidalt seda nišši juttu kokku võttes peaks ühiskondlike hoonete (sh.büroohooned) kommunikatsioonisüsteemidele olema kehtestatud üldised reeglid/standardid, mis keelaks tavapäraste (ilma manuaalse sekkumiseta raiskamist võimaldavate), kuid soetamise mõttes muidugi odavate lahenduste/süsteemide kasutamise.

]]> By: Henrik http://materialist.netikuller.ee/2009/10/globaalne-soo/comment-page-1/#comment-33004 Henrik Fri, 16 Oct 2009 07:33:58 +0000 http://materialist.netikuller.ee/?p=5146#comment-33004 Palun vabandust selle jutu eest, kirjutasin selle Blog Actin Day (http://www.blogactionday.org/) raames. See tõesti ei puuduta põnevad tooteid ja seda võib siinse blogi võtmes liigitada spämmiks. Juhtub korra aastas. Palun vabandust selle jutu eest, kirjutasin selle Blog Actin Day (http://www.blogactionday.org/) raames. See tõesti ei puuduta põnevad tooteid ja seda võib siinse blogi võtmes liigitada spämmiks. Juhtub korra aastas.

]]> By: mr.Costello http://materialist.netikuller.ee/2009/10/globaalne-soo/comment-page-1/#comment-33003 mr.Costello Fri, 16 Oct 2009 05:49:21 +0000 http://materialist.netikuller.ee/?p=5146#comment-33003 Ma ei saa aru, mida see jutt siin blogis teeb... :( Ma ei saa aru, mida see jutt siin blogis teeb… :(

]]> By: Henrik http://materialist.netikuller.ee/2009/10/globaalne-soo/comment-page-1/#comment-33001 Henrik Thu, 15 Oct 2009 22:47:34 +0000 http://materialist.netikuller.ee/?p=5146#comment-33001 Ma just sellest ei saagi aru, et kui meil on elektrit puudu, siis kuidas me saame seda müüa? Väide, et me müüme rohelist energiat pädeks ainult siis kui meil muud ei voolaks samades juhtmetes. Et toodame rohelist rohkem kui omal vaja ja ülejäägi müüme. Aga kui me toodame põlevkivist ja müüme, ise põlevkivitootmise mahte tõstes samal ajal ja lähendades seda päeva kui otsas on, siis minuarust me müüme oma tulevikku maha. Kui põlevkivi otsas on, siis on otsas ka energiasõltumatus ja me hakkame ostma sisse. Mitte inglilauluga rohelist vaid maksumärgiga radioaktiivset. Ma just sellest ei saagi aru, et kui meil on elektrit puudu, siis kuidas me saame seda müüa? Väide, et me müüme rohelist energiat pädeks ainult siis kui meil muud ei voolaks samades juhtmetes. Et toodame rohelist rohkem kui omal vaja ja ülejäägi müüme. Aga kui me toodame põlevkivist ja müüme, ise põlevkivitootmise mahte tõstes samal ajal ja lähendades seda päeva kui otsas on, siis minuarust me müüme oma tulevikku maha. Kui põlevkivi otsas on, siis on otsas ka energiasõltumatus ja me hakkame ostma sisse. Mitte inglilauluga rohelist vaid maksumärgiga radioaktiivset.

]]> By: Raul Viigipuu http://materialist.netikuller.ee/2009/10/globaalne-soo/comment-page-1/#comment-33000 Raul Viigipuu Thu, 15 Oct 2009 17:10:54 +0000 http://materialist.netikuller.ee/?p=5146#comment-33000 Nagu mina sellest aru saan, siis Eesti põlevkivist toodetav energia on odav, kuna seda kaudselt doteeritakse madalate keskkonnamaksudega. Samas kaabel on siiski hea asi, kuna läbi selle saab ehk tulevikus ka tuuleenergiat Soome vahendada ja samuti paraneb Eesti varustuskindlust. Muide, vahet ei ole, kas keerata vesi hammaste pesemise ajaks kinni või mitte. Sest isegi kui kui kogu Eesti elanikkond seda ei teeks ja raiskaks ka muul mõeldaval moel vett, siis põlevkivi kaevandamise käigus saastatakse ikkagi mitu korda rohkem puhast vett. Nagu mina sellest aru saan, siis Eesti põlevkivist toodetav energia on odav, kuna seda kaudselt doteeritakse madalate keskkonnamaksudega. Samas kaabel on siiski hea asi, kuna läbi selle saab ehk tulevikus ka tuuleenergiat Soome vahendada ja samuti paraneb Eesti varustuskindlust.
Muide, vahet ei ole, kas keerata vesi hammaste pesemise ajaks kinni või mitte. Sest isegi kui kui kogu Eesti elanikkond seda ei teeks ja raiskaks ka muul mõeldaval moel vett, siis põlevkivi kaevandamise käigus saastatakse ikkagi mitu korda rohkem puhast vett.

]]> By: Margus Kangur http://materialist.netikuller.ee/2009/10/globaalne-soo/comment-page-1/#comment-32999 Margus Kangur Thu, 15 Oct 2009 16:35:46 +0000 http://materialist.netikuller.ee/?p=5146#comment-32999 Eestis on üks akadeemik. Mu meelest oli ta härra Anto Raukas, kes on olnud 30 aastat teaduste akadeemia liige. Ta on kaitsnud oma doktori või mis iganes astetöö just sel samasel teemal, millest Al Core nii tuliselt võitleb. Tema väitel ei ole Al'il mittemingisugust loodusteadlase tausta. Ja Al Core ajavat üldsegi kägu. Samas ma ise mäletan aega, ca 10 aastat tagasi räägiti, et kui kliima soojenemine nii edasi läheb, siis aastaks 2005 on Pärnu vee all. Säästu pirnide kogumisest ei ole keegi rääkinud ja sellest, et maapiirkonnas voolukõikumine eriti suur on ja seal neid odavaid säästukaid kasutatada ei ole mõtet, sest need lähevad ca nädalaga läbi või peavad veidi kauem vastu. Nimelt kasutatakse luminofooride valmistamisel elavhõbedat, aga kui palju seda mina ei tea. Kas see kogus on ka ohtlik? Samas on luminofoorides ka ohtralt elektroonikat. Kõik siin ilmas on suhteline. Saa nüüd aru, kellel õigus on. Eestis on üks akadeemik. Mu meelest oli ta härra Anto Raukas, kes on olnud 30 aastat teaduste akadeemia liige. Ta on kaitsnud oma doktori või mis iganes astetöö just sel samasel teemal, millest Al Core nii tuliselt võitleb. Tema väitel ei ole Al’il mittemingisugust loodusteadlase tausta. Ja Al Core ajavat üldsegi kägu.

Samas ma ise mäletan aega, ca 10 aastat tagasi räägiti, et kui kliima soojenemine nii edasi läheb, siis aastaks 2005 on Pärnu vee all.

Säästu pirnide kogumisest ei ole keegi rääkinud ja sellest, et maapiirkonnas voolukõikumine eriti suur on ja seal neid odavaid säästukaid kasutatada ei ole mõtet, sest need lähevad ca nädalaga läbi või peavad veidi kauem vastu. Nimelt kasutatakse luminofooride valmistamisel elavhõbedat, aga kui palju seda mina ei tea. Kas see kogus on ka ohtlik? Samas on luminofoorides ka ohtralt elektroonikat.

Kõik siin ilmas on suhteline. Saa nüüd aru, kellel õigus on.

]]>