Minu eesmärk oli soetada selline mp3 mängija millega ma saaksin tõsta oma hommikuse ujumise intellektuaalset kvaliteeti. Niisama ujudes mõtisklemine on tore, kuid ikkagi kipub pikema otsa tegemine ujulas veidi igavaks kujunema. Eriti siis, kui käid tihti ujumas. Seepärast tekkis plaan kasutada ujumise aega audioraamatute kuulamiseks.

Soetasin omale huvitava erialase teose Facebook Effect ning H2O mp3 mängija. Mu valiku aluseks oli, et Intova on firma, mis teeb vette mõeldud asju. Alternatiiviks oleks olnud soetada mõni tunnustatud kilekott ja veekindlad kõrvaklapid, kuhu sisse saaks panna mu olemasoleva mp3 mängija.

Kohe vette mõeldud seadme eeliseks on muidugi disain. Kes ikka sooviks vees juhtmete ja kilekottidega majadandada. H2O heliseade kinnitub kõrvadele ning juhtpult käib kukla taha. Väga sobilik ujujale.

Ujuma!
Täna hommikul kinnitasingi laetud masinavärgi oma pea külge ning sulpsasin rajale. Esimene emotsioon oli väga positiivne. Heli oli selge ja puhas ning igati hästi kuulatav. Kuna olin nuppude asukoha meelde jätnud, siis sain kukla taga kobades mugavalt jalgu põhja panemata paus/play vajutada ning heli valjust kontrollida. Tundus, et olin leidnud hea masina.

Õnn ei olnud siiski igavene. Proovisin rinnuli-stiili asemel kroolida ja hops kadus poole raja peal ootamatult ühe kõrva heli, siis teise. Edasi ujudes sain ka aru mis juhtus – vesi läks kõrva. Heli mitte ei kadunud vaid muutus vaiksemaks minu jaoks. H2O kõrvaklapid töötavad põhimõttel, et nad tekitavad väikese õhumulli su kõrva ja levitavad heli selle kaudu. Kui sa hakkad ujuma tempokamat stiili, siis läheb veekeeristes varem või hiljem vesi klapi sisse ning kuuldavus praktiliselt kaob.

Basseini otsa jõudes kallasin/raputasin klapid tühjaks ning kuuldavus oli taas hea. Paraku hakkas seda vee sisenemist klappidesse korduma iga natukese aja tagant. Samas jälle õppisin klappe pearaputusega vee kohal veidi tühjendama. Kokkuvõttes, raamatu kuulamine ujumise ajal õnnestus, aga väikeste ebamugavustega. Ja ujuma pidin rahulikke stiile, kroolimine ei tundunud sobima. Õnneks ei olegi ma eriline sportlane.

Mis edasi?
Kavatsen seda mängijat veel testida lähiajal kahes aspektis – proovida kuulata muusikat ning proovida teisi kõrvaklapitihendeid. Nimelt on H2O komplektis kolm erinevat klapitihendit ja mul oli täna kaasas kõige avaram, mis kuival maal mulle sobivaim tundus. Võib-olla siiski mõne teisega neist püsib kõrv kuivem ja heli parem.

Muusikat kavatsen kuulata just helikvaliteedi testimiseks vee all. Ma olen pea olematu muusikalise kuulmisega, niiet kui isegi mulle peaks heli kehv tunduma, siis ilmselt ta ongi seda.

Veidi nurinat.
H2O mp3 mängijast veel rääkides hakkab silma selle toote robustus, mille tulemuseks on usaldusväärne töökindlus ja suur ebamugavus. Tundub, et firma on kokku sobitanud hulga häid ja veekindlaid juppe, mis eriti omavahel koostööd ei tee.

Esiteks kuulub komplekti suur kogus kola, mille hoidmiseks head lahendust ei ole, peale selle, et taskud on punnis. Kaasas on SD-kaardilugeja, SD-kaart, USB juhe, laadimispätsike, kaelapael, 3 komplekti klapitihendeid ja muidugi mängija ise. Ebamugav on, see, et kõiki neid asju on pidevalt vaja. Selleks, et laadida, tuleb seade lahti harutada ja teist moodi kokku panna. Laadida saab läbi USB, kuid mp3sid läbi USB uuendada ei saa. Selleks, tuleb hoopis seade taas lahti võtta, SDkaart eemaldada, see vastavasse lugejasse panna ning siis USB-sse torgata. Seega on elementaarsete tegevuste jaoks kogu aeg kõike seda nodi vaja.

Lahti käib H2O väga raskelt. Avamine on tõesti ebamugav. Ainus lohutus on, ehk ei saa siis ka vesi sisse. Kui miski nii raskelt lahti käib, siis oleks kena, kui ka ei oleks vaja teda kogu aeg lahti teha, mis paraku ei ole nii H2O puhul. Ning kui teda sellel raskel moel pideval kinni ja lahti keerata, siis varem või hiljem hakkab ta ka kergelt käima, mis omakorda võib lihtsustada vee sissepääsu.

Ebamugavusele annab juurde ka igasuguse tabloo puudumine seadmel.

Hea hind, ebamugav seade.
Kokkuvõtteks – ma ei oska veel öelda kui rahul ma selle tootega olen. Tema hinna kvaliteedi suhe on hea, ta maksab vähem kui veekindlad klapid ja kilekott kokku mu olemasolevale iPodile. Samas on mp3 kuulamine ikkagi mugavustegevus, mitte eluks vajalik pingutus. Arenemisruumi kindlasti sellel seadmel on.

Saadaval Netikulleri vahendusel.

Videoga tegeleb neil masinatel NVIDIA, 13-tollistel GeForce 320M ja suuremate ekraanidega masinatel GeForce GT 330M mudel. Sellise videokaardiga saab teha asjalikku graafikatööd aga ka mängida niiet vähe pole.

13″ ekraanidiagonaaliga masinatele on külge ilmunud 10 tundi vastu pidav aku ja ega ka teised mudelid maha jää. See päris pikk aeg on tekitanud internetipublikus juba üksjagu suminat. Oskus akudega ümber käia on Applel kogu aeg hea olnud, kuid nüüd sõidetakse päis selle maailma esirinnas kogu Pro tootesarjaga.

Uued Pro mudelid tulevad koos 4GB RAM’iga, mida saab laiendada 8GB’ni. 15″ ja 17″ mudelitele saab tellida ka Intel Core i7 protsessori, mis “võtab välja” 3,33 GHz taktsagedust. Ära märkimist väärib ka tavapäraselt hea ühendatavus, masinal on SD kaardi pesa, FireWire800, Mini DisplayPort.

Masinad toob Netikuller teile kohe kui soovi avaldate, viide hinnale on siin, ainult kliki ja telli. Kui huvitab mõni põnevam konfiguratsioon, siis helistage 6999699 ning teile tehakse pakkumine.

Ükskõik mida ka taevast alla ei sajaks, näha sa seda ei taha. Tavaline must vihmavarjukatus ei ole aga piisavalt hea alternatiiv. Poes “Uncommon Goods” on müügil vihmavari, millele ikka vahel pilgu heidad kui vihmas longid.

Töömeetodid ei ole teada, oletan et need olid kaasaegsemad kui võlukepiga banaanikoori puudutada, kuid selle eest vastab ilmselt ka kingade garantii EU nõudmistele, mitte ei kehti vaid keskkööni.

Kristallkingakestega tantsimine on ilus, kuid siiski ainult muinasjutt. Päris elus tuhkatriinud nii kerged ei ole ning tänapäeva klubimuusika võib kingad ka tantsimata puruks kloppida. Õnneks müüb kunstnik neid kingi oma poodides ka ühekaupa, et kui üks ka puruneb, siis ei pea tervet hinnalist paari (19 999 Hong Kongi dollarit) uut soetama.

Mina ise ei tea naistekingadest palju, kuid näinud olen igasugu jalatseid ning kogemusi on. Seega tasub mu soovitust kuulda võtta: kui te just peate nendega kingakestega oma printsi püüdma minema, siis kindlasti villane sokk sisse! Hoiab villide eest ning kaitseb purunemisel.

Muidugi ei hakka ma blogiposti kirjutama vaid selle pärast, et nägin kollaseid sportlikke jalavarje internetis. Nad vaid näevad sellised kaunid välja. Seespidiselt on nimelt tegemist ülimalt kõrgtehnoloogiliste toodetega kummagi koiva otsa – see jalats suunab kuni 96% sammu energiast tagasi kehasse (muidu hajuks maapinnas), tehes järgmise sammu astumise kergemaks. Kevadväsimus enam ei loe!

Jalatsi sees ongi päris vedrud, mis peegeldavad alla suunatud energia üles tagasi, nii liikuja jõuvarusid edukalt taaskasutades. Pinge jalgadele väheneb ja muudab su sõna otseses mõttes kergejalgseks.

Spring Shoes ei ole seega mitte ainult kevadjalats, vaid kaval verdrutoode* jõusäästlikule liikujale. Samal süsteemil põhinevalt saadaval ka sandaalid ning matkasaapad.

* Inglise keeles on Spring nii kevad kui vedru.

On Off lamp on kahe Iisreali noore disaineri nägemus sellest, kuidas peaks stiilselt valguse probleemi lahendame. Nendele meeldis, mulle ka.

Head ööd… krõmpsti ( loe: lambi pooleks murdmise heli)

Lampvõimendid on igale audiofiilile vist ühed väga hinge lähedased asjad. On nad ju ometi ilusad, head ja huvitavad. Kes aga ei tea, mis asi on lampvõimendi, siis ärge minu käest ka küsige (soovitan googeldada)

Nixie Tube Clock on nüüd igaljuhul ametlikult müügis ja igale asjaarmastajale korraliku portsu raha eest kättesaadav. Kellel aga raha vähem, saab osta kella ilma alumiinium korpuseta (hind 200 daala odavam)

Ilma pikema mõminata ütlen ära, et maksab see kell kopsakad $350

Mõtlesin, et räägiks natuke disaini maailmas toimuvast ka… Ja ei tea praegu küll paremat asja millest rääkida, kui ‘Grasshopper’. Grasshopper on nimelt selline vahva elektriline jalgratas mida on võimalik nö kokku volitida, et oleks kergem käe kõrval kaasas kanda. Mõeldud on ta eelkõige inimesele, kes naudib rattasõitu aga elab linnas/kohas, kus maastik võib kohati nii käest ära minna, et oleks mõnusam lasta elektril enda eest töö ära teha. Ratast on võimalik ka monteerida aluse peale, mis muudab su igapäevasest liikumisvahendist, koduse trena˛ööri (muide, nii saab ka ratast laadida). Olgu tal mis iganes võimed või omadused aga kõige tähtsam on ju tegelt see, et ta näeb ulme-lahe välja.

Disainer David Concavales osales ka selle rattaga aastal 2008 rahvusvahelisel ratta disaini võistlusel ja võtis sealt oma disaini ideega Merit Prize-i (täpselt ei tea küll mis see on aga julgen oletada, et väga hea)