Suvel rauta rege, sügisel valmistu kevadiseks sörgiks paju-urbade ja tärkavate kaselehtede vahel. Trenditeadlikud kevadised jalavarjust osta juba praegu, müügil Hammacher Schlemmeris.
Muidugi ei hakka ma blogiposti kirjutama vaid selle pärast, et nägin kollaseid sportlikke jalavarje internetis. Nad vaid näevad sellised kaunid välja. Seespidiselt on nimelt tegemist ülimalt kõrgtehnoloogiliste toodetega kummagi koiva otsa – see jalats suunab kuni 96% sammu energiast tagasi kehasse (muidu hajuks maapinnas), tehes järgmise sammu astumise kergemaks. Kevadväsimus enam ei loe!
Jalatsi sees ongi päris vedrud, mis peegeldavad alla suunatud energia üles tagasi, nii liikuja jõuvarusid edukalt taaskasutades. Pinge jalgadele väheneb ja muudab su sõna otseses mõttes kergejalgseks.
Spring Shoes ei ole seega mitte ainult kevadjalats, vaid kaval verdrutoode* jõusäästlikule liikujale. Samal süsteemil põhinevalt saadaval ka sandaalid ning matkasaapad.
Hondal läheb autode müük halvasti. Seega mõtlesid nad, et kui autot inimene osta ei jaksa, läheb tal jalgu ikka vaja.
Tegelikult on Honda küberjalad mõeldud nendele kahejalgsetele, kel vanusest või haigusest jalutamine eriti hästi enam välja ei tule. Seega võiks neid jalgu pidada 21. sajandi jalutuskepiks.
Võimalik, et just selliste mänguasjade tõttu sündis film “Roheline Hulk“. Ei olnud selle filmi sündimise ajal veel arenenud tervisekaitse-inspektsiooni, ei olnud inimesed lugenud, et aatom on halb. Ei, sellal oli aatom hea ning lapsed võtsid öösel magama minnes aatomi kaissu.
Gilbert U-238 mänguasja-konstruktor sisaldas nelja tüüpi uraanimaaki, geigeri radiatsiooni mõõtjat ning koomiksiraamatut. Aastal 1950 maksis konstruktor $50, täna maksavad kollektsionäärdi selle eest $5000.
Alles kaks-kolm aastat tagasi seletasid sõbrad mulle, kuidas nutitelefonid on kasutamiseks liiga keerukad. Nüüd aga lähed kohtumisele ja viiest kolmel-neljal on telefon, mis targem, kui mina.
Milline on aga homne telefon? Kui telefonitehnoloogia huvitab soovitan vaadata seda videot.
Microsoft Second Light on üks nendest imelihtsatest leiutistest, mille peale oleks tahtnud ise tulla. Laua pind on suur puutetundlik ekraan, nagu iPhone’ls saad seda juhtida mitme käega korraga – zoomida, liigutada pilte ja animeeritud sisu. Ülipõnevaks muutub aga laud, kui võtad kätte suvalise pool-läbipaistva paberi – kui viipad sellega laua kohal, ilmub paberile täiesti uus pilt. Näiteks lauaekraanil pilti vaadates, ilmuvad selle kohal olevale paberile kommentaarid pildi kohta.
Tööpõhimõte on fantastiliselt lihtne – laua all olev projektor näitab vaheldumisi pilti, mis ilmub laua paneelile; lülitab seejärel lauaplaadi läbipaistvaks ning näitab teist pilti, mis kumab paberilehel. “Lauake kata end!” on saanud täiesti uue tähenduse.
Türannosaurus Rex luukere on loomulikult põnev mänguasi; veel põnevam aga, kui see luukere asub ringi liikuma.
Mänguasi saabub konstruktorikarbis, kus kõik osad klõpsavad üksteisega kinni. Kaasas on alus, mis paneb luukere liikuma. Videot vaata Amazon.com netipoe lehelt. Sama firma müütab ka teiste sauruste ning UFO-nautide luukeresid, mida saab omavahel kombineerida. Seega tegemist väga suure haridusväärtusega tootega.
Nikon on kokku pannud DSLR kaamera ja stereomikroskoobi. Miks? Sest muidugi on väikestest asjadest vaja suuri pilte teha. Arusaamatu on aga, miks mikroskoop ise on ’stereo’, kui kaamera teeb vaid ‘mono’ pilti.
Kaamerale objektiivi asemele keeratav mikroskoobi hind $1600.
Ma ei saanud vastu kiusatusele lugejatele tagumikku näidata. Pildil on niisiis minu äsja 3D-skaneeritud tagumik kogu uhkuses. All oleval filmijupil aga näete mind muidu koha peal üsna eesmärgipäratult keerutamas.Teadustame uhkusega, et esimene täppis-skänner, kuhu saab terve inimene sisse jalutada on nüüd Eestis olemas.
Kellele seda skännerit tarvis? Näiteks rõivaste müüjad tahavad teada, mis suuruses on inimesed, kes nende poeuksest sisse jalutavad. On üsna ilmne, et eestlase ja hiinlase kehakujud on erinevad, isegi kui nende suurusnumber on sama. Seepärast istuvad sama suurusnumbriga Montoni ja Hugo Bossi riided seljas täiesti erinevalt. Tootjad saavad uuringu tulemusel suurusi muuta, kaupmehed oma tellimusi täpsemalt esitada ning ostjad saavad endale riideid, mis tegelikult ka selga mahuvad.
Tehnoloogia, mida aretame võimaldab toota riideid, mis inimestele hästi selga istuvad; interneti-poodides saab selle abil riideid enne ostmist selga proovida. Tuludeks on mõistagi hiigelsuured numbrid, millega võiks kogu Läti riigile appi minna.
Nüüd aga tuleks lugejatelt abi pärida – meil oleks tarvis nõukokku paari inimest, kes lööksid oma taustaga: näiteks Calvin Kleini keskastme juht, Amazon.com nõukogu liige, Zara Euroopa koordinaator, ajakirja Vogue peatoimetaja. Ühesõnaga inimesi, kes on suure rõivatööstuse ja -müügi ning online-kaubanduse taustaga. Kui Teil on kontakte, paluks lahkesti ühendusse viia.
Samuti võite saata meie suunas muidu rahakaid kodanikke, sest kätte jõudnud järgmine rahastamise ring (suurusjärgud on umbes 500 tuhande kuni mõne miljoni krooni kandis). Pisut rohkem saab Skype’ga võrreldud asja kohta vaadata siit.
Reklaam on … mõnele tore. NEC’i teadlased arvasid nii ning tegid reklaami näitava ekraani, mis vaatab näitamise ajal mööuvaid inimesi. Uurib, kui vanad nad on, mehed või naised, hipid või yuppied. Seejärel näitab neile reklaame.
Kuid sellega kavalrebasest ekraan ei piirdu. Uurib ekraan, kas inimene vaatab vilksti ekraani poole või mitte, kas seisatab või kiirustab mööda. Ning näitab seejärel reklaame targemini. Reklaami ostjale annab täpselt teada kuidas läks, ekraani omanikust kaubanduskeskusele aga kogub infot sellest asukohast mööduvate inimeste demograafiliste andmete kohta. Ekraani maksumus $20 tuhat.
Materialist teatab uhkelt: teeme teadust! Kuku raadio plätras pühapäeval kuidas Tartu Ülikoolis tehakse biorobootikat rõivatööstusele. Muudab maailma ja on Eesti Nokia. Raadios käis asjadest hästi rääkimas Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura.
Tunnistan, et ka minul on sinna kolm tilka verd antud. Kutsun seekord Teid, lahked lugejad, appi ühele fundamentaalsele küsimusele vastust andma - kas Teil on kodus mõõdulint?
Põhjus küsimiseks on selle teadustöö üks rakendusi, mis annab interneti rõivaste ostjatele esmakordselt võimaluse enne ostu riideid selga proovida. Täpselt nagu tavalises riidepoes. Lisaks erinevatele viisidele kuidas laseritega inimkeha mõõdud skaneeritakse uurime, kas mõõdulindiga ikka on võimalik kehamõõte võtta. Mõõdulindi all mõtlen sellist, millega on võimalik mõõta näiteks vööümbermõõtu. Seega paindumatud ehituses kasutatavad mõõduvahendid ei sobi.
Horizon M-Racer mänguauto pole mingi tavaline mänguasi. See teadus-asi muudab vee vajalikuks energiaks, mis pöörab auto rattaid. Juhitakse autot puldist (teadmata, kas pult toimib samuti veejõul). Lisaks veele võib autot laadida kaasas oleva päikesepaneeliga.
Muide, kas teadsite, et Eestis on valmimas täiesti uus päikesepatareide tehnoloogia? CrystalSol võimaldab trükkida päikesepatareisid laiprinteriga, tehes nende tootmise eriti odavaks. Soovitan neil meeskonda kaasata 12-aastase USA-koolilapse, kes koos mitme USA tähtsama ülikooliga leiutas äsja 3D päikeseakud. Need on senistest 500-korda efektiivsemad. Võimalik, et see laps mängis samasuguste teadusasjadega nagu vee-auto.
Alkohol, nagu kõik teame, on üks koledamat sorti vedelik, millele üldjuhul tuleb läheneda erivarustusega. Näiteks kasutades kokteilikomplekti, mis kellegi vaimuvälgatusel disainitud kui keemiariistad.
Hind $38.99 poes, mis ka muidu ainult überlahedat müüb. Lisaks on meil salakood, mis $5 võrra ostu odavamaks teeb.
Mina unistan, kuidas jooksen tulistvalu, hüppan känguruna katuseharjadel ning mu jalalöök kui Jackie Chan’il.
Põhiliselt küll vanematele inimestele või musklihaigusi põdevatele mõeldudHonda robotjaladaitavad sammu kiiremaks seada, treppidest ja toolilt üles saada; tuhatnelja jooksma ja känguruna hüppama siiski ei pane.
Jalgade järel lohistamiseks selle vidinaga enam ettekäänet ei ole.
Täna on 21. sajand ja muidugi ei ole midagi imelikku selles, kuidas lillest kasvab lava peal tuulegeneraator. Kuidas rong kihutab läbi Coca-Cola Plaza istmeterea?
Muidugi mitte, ning seda tehnoloogiat pakub Total Immersion.
Miks peaks trügima voolik käes lõõmavatesse leekidesse? Sinna võiks lihtsalt heita mõned pulberkustutid – pakendatud Aspiriini meenutava kujuga tablettidesse.
Muidugi te kõik juba teate, et tühja õhku manatavad pildid on vana tehnoloogia ning sellest enam kirjutada pole mõtet. Uus saavutus on, et nüüdsest saab neid pilte ka käega katsuda.
Tease kasutab täpselt projekteeritud ultraheli, et tekitada tunne nagu katsuksid õhus olevat objekti. Hetkel muidugi veel alles arendusfaasis (teadlased kurdavad, et kui nad objekti pinna liiga “kõvaks” muudavad, teevad selle peale kõrva trummikiled “karmauhh”).
Poes Anatomical.com müügil olevad nukud on tulevastele ja praegustele arstidele kohased.
Suitsetav nukk Smokey Sue (hind $120) suitsetab päris sigarette ning kogub suitsu plastkopsudesse. Pissimist saab aga palju paremini õppida pissinukuga (pildil mees-versioon $183).
Täiselusuuruses nukk nimega Kelly maksab $3000, selle peal saab mängida haigla-õe ametit ja ei tea mida veel.
Lastele meeldib uurida, mis on asjade sees – neile on inimeste konstruktorid, kus saab välja võtta kopsud, maksad ning uurida, mis pää sees ($195). Pole unustatud ka neid, kes tahaks teada, mis loomadel sees (hobune: $26).
Kui Eesti esimese riigikogu liige Aime Sügis kõndis ringi tinapaberist baretiga, pidasid teised teda ogaraks. Aga rahva valitu ei olnud ogar, kui ta teatas, et tinapaberist barett aitab tal peast hääli eemal hoida.
MEDUSA on ohutu mässu maha surumise seade, mis kavalaid mikrolaineid sinu pähe suunates tekitavad peas tunde, nagu hääled räägiksid sinuga (muu hulgas: “ma pean tapma kollid oma ninas” ja “küll mu naine alles saab tappa kui ma ta Raivoga aelemas leian”). Ilmneb siiski, et teadlastel on jäänud üks väheoluline detail märkamata – selleks, et tagada piisav võimsus häälte tekkimiseks, küpsetab sama võimsus ka rahvahulga ajud. Mis mõnede arvates ehk polegi halb tulemus?
Samas teatatakse meile ka Flowlightnimelisest seadmest, mis koosneb pliiatsist ning vidinast. Pliiatsiga joonistad õhku – kuhu seejärel jääb valgusjutt. Valgusjutt on imeline, kuna see on nähtav ka pävavalguses, ei kao ära ning on kolme-dimensionaalne (so. saad joonistada paremale-vasakule, üles-alla ning ette-taha). Saavutatakse see laseritega, mis kiirte ristumiskohal tekitavad õhku plasmalaengu.
Muide – see on juba vana tehnika – demoti seda mõni aasta tagasi ja lähemalt saab lugeda siit.
HoloVizio 3D ekraanid suudavad näidata pilte manades need ekraani ette või taha. Eriprille pole vaatajal kanda vaja, ning kuna manatud pilt on täiesti ruumiline (nagu muud ruumilised asjad meie ümber), saab pildi ümber jalutada ning seda igast küljest vaadelda. Erinevalt varasematest ekraanides saab HoloViziot vaadata korraga ka mitu inimest – kes kõik näevad objekti eri nurga alt.
Kuna need 34-miljoni punktilise lahutusvõimega ekraanid on nii ägedad, võiks keegi kiirelt ka meile kontorisse sellise osta. Hind. $45′000. Filmijupid siin.
Tuleb välja, et tuulegeneraatorid on halvad. Nad mürisevad, on koledad, viivad läheduses oleva kinnisvara hinnad alla, tapavad linde. Lisaks on nende ehitamisel tekkiv keskkonnareostus suurem kui hilisem sääst ning üleüldse on jutt säästust kohatu, kuna tuulegeneraatorite tõttu peavad tavalised elektrijaamad töötama tühikäigul ning raiskama loodusvarasid kasutult (kuna tuulegeneraatorid ei anna energiat pidevalt, siis on vaja, et olemas oleksid elektrijaamad, mis annavad elektrit tuulevaiksel ajal. Tavajaamu ei saa aga seisma panna ajal, kui neid vaja ei ole, kuna taaskäivitamine on liiga keeruline).
Pildil on tuulegeneraator, mis seni odavaim tuuletootja: tuult püüab igast suunast; labad reguleerivad end selliselt, et maksimeerida efektiivsust; kulub generaator aeglasemalt ning oma väiksuse tõttu sobib ka linnakeskkonda, samuti mürisevad ja vibreerivad vähem kui tavalised generaatorid. Nende hind peaks olema odavam kui päikesepaneelidel genereeritud elektri kohta. Aerocam generaatorihind siiski ligi 3 mijonit krooni.
Muide, maailma suurim tuulegeneraator asub Saksamaal ning selle 126-meetri pikkused propellerilabad toodavad 6 megavatti elektrit – ehk piisavalt 5000 neljaliikmelise pere jaoks. Eesti tuule-energia maastikul toimub aga äri teisel põhimõttel – raha saadakse taastuvenergia sertifikaatide müügist.
Siin aga video tuulegeneraatori purunemisest. Tuult tiibadesse!
Kui kirjutasime uudisest, et esmakordselt on loodud elektrooniline silm, mis toob nägemise pimedatele tagasi, siis kirjutasin, et kahju, et Materialisti pimedad ei loe. Mu viga ei saanud olla suurem.
Materialisti lugeja Viktor parandas selle suure vea ning kirjutas tehnoloogiast, mida Eestis kasutatakse. Arvutiga suheldes kasutatakse Eestis loodud kõnesüntesaatorit Kalev koos ekraanilt tekstilugemise programmiga Jaws for Windows (demo on siin). Muide, see tarkvara maksab $900-$1000 – kuigi odavam, kui elektrooniline silm, ikkagi hirmkallis.
Mobiiltelefonile on lugemistarkvara Mobile Speak (hind: $295), mis töötab Windows Mobile nutitelefonidel. Lisaks on “palju huvitavaid rääkivaid-piiksuvaid ja kräuksuvaid abivahendeid,” mida soovitatakse uudistada Eesti lehelt siin, valides menüü Silmalaegas -> Tootekataloog. Seal on muuhulgas müügil eakate mobiiltelefon, mis eriti lihtne kasutada ja suurte klahvidega (1900 krooni).
Viktor ise kasutab Nokia nutitelefoni, millele lisatud Fring skype‘mise ja MSN‘imise tarkvara. Samuti reklaamib ta, et “arvutis saame kasutada skype‘, msn, -icq‘d, pea kõike programmeerida ja palju-palju muud huvitavat teha”. Kui soovite Viktoriga kontakti leida näiteks programmeerimistöö tellimiseks, siis andke teada.
Viktor lisas: “P.S: Samuti loodame ka, et netikaubandus saavutab Eestis suurema poppulaarsuse, kuna mulle, kui pimedale oleks see aina kasuks kodust väljumata kõik asjad korda aetud saada, mis on ju väga positiivne. Kunagi võiks sellest mingi artikligi kirjutada”. Seda me kindlasti teeme, kuid seniks Viktor ning tema sõbrad saavad Netikullerist kõike mida vaja niimoodi, et Netikuller tasub transpordikulud Eestisse ja tollimaksud.
23andMe on isiklik genotüübi analüüsi teenus. 1000 dollari eest saadetakse DNA- (sülje) hankimiseks vajalik komplekt; tagasi saadavad nad info, kus leidub teave kuuesaja tuhande geeni kohta. Juhul, kui sa tulemust lugeda oskad, võid sealt teada saada enda pärilikud haigused, esivanemad ning kas sul kasvab varsti kolmas käsi ning kaks pead.
Hinga välja… hinga sisse… hinga välja… hinga sisse… ja rahulikumalt ja rahulikumalt. Mõned päevad tagasi lugesin esmakordselt sellest seadmest Daily Mail paberversioonist. Seade näeb välja nagu CD-pleier, küljes kõrvaklapid. Seade monitoorib hingamisrütmi ning klappidest tuleva õpetusheli saatel muudab hingerütmi aegalsemaks. Tulemuseks madalam vererõhk, kuigi seadet tuleb kasutajate sõnutsi igavaseks kasutama jäädagi – umbes kord nädalas. Teisi sõnu, seade on elektrooniline meditatsioonivahend. Kuigi ise jään umbusklikuks, on arvustajad heal arvamusel. Kui osta, soovitan valida pood, kuhu saab lihtsalt toote raha vastu tagastada (tavaliselt on netipoodidel tagastusaeg 30 päeva, mõnedel kuni 90 päeva).
emWave Personaalne Stressialandaja (hind: $160) mõõdab südame rütmi varieeruvust – see näitab ärevustunnet, viha ning muid tundeid. Asetad pöidla seadme sensorile ning klapi kõrva. Pildi ja heliga mõjutab emWave samuti hingamisrütmi ning sunnib mediteerima sarnaselt Resperate’le. Arvustajad on rahul, kuid kuna mul endal joogasse, meditatsiooni jms usku pole, siis nendele, kellel on, soovitan samuti vaid poode, kuhu seadme saab tagasi saata.
Siiski – kui keegi otsustab neid seadmeid tellida, tasub Netikuller osa seadme hinnast, kui lubate seadet ajakirjanikele paariks päevaks laenata.
Kui aga stress sedavõrd kõrge, et miski enam ei aita, saab $1230 eest osta koduse elustamiskomplekti. Philips Heartstart Home Defibrillator kasutusjuhend on lihtne: kui süda seiskunud, pistad juhtmed surnu külge ning vajutad nuppu. Hoiatus: ei sobi kasutamiseks, kui seiskunud on iseenda süda.
Tuleb vanem härra apteeki ning murelikult uurib apteekrilt, kus neil Platseebo riiulile peidetud. Et tütar olla talle andnud, ning küll oli hästi haigusest see hea ravim jagu saanud! Kiidab härra, et polnud ka üldse halbu kõrvalmõjusid. Küll ikka hea see Platseebo! Obecalp on täpselt sama vanas headuses ravim, kuid toodetud lastele. Nimigi ju lihtsalt Platseebo, mis tagurpidi kirjutatud. Saadaval spetsiaalses Platseebopoes. Lasteversioon on magusam, meeldiva kirsi maitsega. Kahjuks saadaval praegu vaid ühes kontsentratsioonis, ootame tugevama kontsentratsiooniga versiooni peatselt.
Infoks: ravimeid – eriti nii võimsaid – ei tohi USA-st ilma Eesti ravimiameti põhjalike uuringute ja heakskiiduta tuua.
Marilyn Mansion laenas enda nime absintile, mille nimeks nüüd: Mansinthe (hind: $56). KISS on samuti välja lasknud endamaitselise alkojoogi: KISS veini (ühtlasi on neil ka KISS-näts).
Nagu filmis “Kuue miljoni dollari mees” (meenutuseks vaata siit videoklippi), läheb tänapäeval vigastatud kehaosa utiili ning teadlaste laualt uhiuus ja sillerdav tagavaraosa vastu. Biooniline silm ei ole ehk sama hea eraldusvõimega kui odav kaamera mobiiltelefoni sees. Kuid pilt, mida 10×6 punktitihedusega silm edastab, aitab “vanaemadel korvpalli mängida”. Kirjeldab vanaema (kes 21-aastaselt hakkas pimedaks jääma, 50-selt oli pime ning 64-aastasena sai esimese versiooni elektrisilmast): “Ma saan pojapojaga korvpalli mängida, liikuda kõnnitee keskel, näha tütretütart tantsimas. Pariisis nägin kõiki öise linna tulesid.”
Tootja lisab, et 10×6 punktitihedus on piisav ka teksti lugemiseks.
Kahju ainult, et ükski pime Materialist.ee‘d ei loe ning see teadmine jääb vaid kasutult nägijate teada.
“Frickin laser beams,” karjub Dr. Evil filmis Austin Powers. Tema kinnitas laserid haide peade külge ja käis nendega asju õhkamas. X5 Hairlaser on pannud laserid inimpea külge ja väidab, et juuksed hakkavad kasvama (loe seda, kiilakas Dr. Evil!)
Hind: $300 ning kui see siiski ei toimi, nagu arvame meie, on kuus kuud aega vidinat tagastada.
Kuna eelmine artikkel koera kehakeele tõlkemootorist tõi mitmelt inimeselt küsimusi, et kust seda osta saab (ei saagi, kuna tegemist alles prototüübiga), mõtlesin lähemalt kirjutada koerte haukumise tõlkemasinast. Bow-lingual seade analüüsib koera häält, võrdleb seda 200 tuntud stressisignaaliga ning annab tõlke kuue erineva emotsiooni kujul.
Kes veel jõuab, see hommikul vara ärgaku! Tänahommikuses ETV Terevisioonis möllab Pleo!
Üldiselt robotid mulle meeldivad, saurusrobotid aga mitte eriti. Vähemalt nõnda arvasin seni, kuni kontorilaual võttis koha sisse Pleo. Üllatusega avastasin, et see elutu tegelane suutis kõigile koheselt meeldida. Ta laseb end sügada, silitada, toitu anda. Ning tegelane ise areneb, muutudes täiskasavnumaks ning tegusamaks. Liigutused on äärmiselt realistlikud.
Kuid miks on ta nii kallis? Ta oskab aru saada, kus on sõbrad – kõrvades on kaks mikrofoni, ninas värvikaamera, tal on kaheksa puuteandurit (jah, neid võiks nimetada ka ‘mõnuanduriteks’); tal on tasakaalumeel ja ta tunneb, kas ta on ikka nelja jalaga maa peal. Infrapunasaatja abil suhtleb ta teiste Pleo’dega ning SD-mälukaardi ja miniUSB abil saab teda targemaks muuta. Nagu looduslikel musklitel, tunneb ka tema, kui kusagilt teda sikutatakse või ta kusagile kinni jäänud.
Õigupoolest ei ole pealkiri eriti täpne. Koerakeele, ehk haukumise, tõlkemasinast oleme kirjutanud juba varem. See vidin on rohkem koera kehakeele tõlkemasin: koera erinev sabaliputus tõlgitakse inimkeelde – kasutades selleks subtiitreid nagu telekas või teatris.
Koera saba külge kinnitatakse väike LED-lamp. Saba liputamisel ilmub õhku kiri, mis väljendab sabaliputuse tähendust. Näiteks: 90 sabaliputust minutis thendab: “Ma jubedalt ikka armastan sind!”
Inimestele mõeldud samasuguse lambi kohta loe siit.
Samuti soovitan neid kehakeele tõlgendamise raamatuid:
Ajakirjanikud, blogipidajad jt! Siin leiduvaid tekste ja pilte võib muudetud või muutmata kujul vabalt avaldada. Palume siiski, et viitaksite sel juhul Materialisti veebiaadressile materialist.netikuller.ee