Täitsa vahva vidina leidsime veebist – šeif, mis käib maasturite konksukinnituse auku. Seal võib olla ka veidi raha ja spioonid saavad seal oma mikrofilme peita.
Pole ju vaja pidevalt konksuga ringi sõita, selle asemel võib sinna panna šeifi ja ei pea muretsema, et võtmed autosse unustad. Sõbrad saavad alati linna pargitud auto võtta ja kasutada kui vaja, piisab kui neile luku koodi teatad.
Ma juba ammu imestan, et miks autode numbrikoodiga ukselukud nii vähe levinud on. Nüüd ollakse sellele sammu lähemal. Kahju ainult, et see vaid maasturitele mõeldud on. Mingi lahenduse võiks ka pisematele välja mõelda.
Amazonis tuli eelmisel nädalal müügile värske mudel e-raamatute lugejast Kindlest. Me kohe tellisime ühe.
Pilt
Esmane elamus oli silmale. Tõesti rahulik pilt ja ei väsita. Karbist välja võttes oli pilt kohe ees. Kuna ekraani voolutarbimine on väga madal, siis ei saagi seda lugejat päris välja lülitada, mingi pilt on kogu aeg ekraanil.
Suurus
Me oma edevuses tellisime Kindlest suure versiooni. Nüüd tagantjärele ma veidi kahetsen, väiksema ekraaniga masin oleks ehk mõnusamgi. Kujutasin ette, et manan pildile mitu veergu ja loen nagu lehte, kuid selgus, et veergude võimalust ei olegi. Seega, et oleks hea lugeda võiks ekraan väiksem olla. Aga ma keerasin fondi suureks ja vaatasin kaugelt, kõik on ju perspektiivi küsimus.
Veel üks väiksema seadme kasu on kergus – see suur Kindle on veidi liiga raske, et diivanis mõnusasti näpuvahel hoida.
Traadita ühendus
Kindle uus mudel on välja reklaamitud kui “Wireless Worldwide”, kuid iga eestlane ju teab, et meie kodumaa ei käi worldwide alla. See tähendab, et Eestis ei saa Kindle traadita lahendusi kasutada. Paraku on seade just selle peale optimeeritud ning läbi arvuti kasutamine on veidike ebamugav. Siiski, mitte nii ebamugav, et kasutada ei saa.
Lahendasin selle wireless asja nii, et installisin oma iPhonesse Kindle programmi ja sidusin selle oma Kindle kontoga. Selle tulemusel saan raamatuid ikka tellida ühe klikiga ja wirelessina, kuid päris lugejasse saamiseks pean siiski juhtmega jamama. Peale selle, kui tahan lugeda ja Kindlet lähedal ei ole, siis saan ajutiselt toodet tarbida läbi telefoni.
Kõigile ei anta
Paljud raamatud on Kindlel ainult USA turu jaoks. See ärritab veidi. Olin juba ammu tahtnud lugeda näiteks Francis Fukuyama raamatut “Trust”, kuid nüüd selgus, et see on ainult sealsele turule mõeldud. Õnneks on meil Netikulleril ka ameerikas aadress ja ületasin probleemi valutult. Ma arvan, et nii võivad kõik teha. Amazon on ilmselt seotud mingite kirjastuslepingutega ja ta ei luba väljaspool USA-d neid raamatuid osta, kuid ta on lepingust mööda hiilimise teinud võimalikult mugavaks, paar klikki kodulehel.
Meediatellimused
Palju olulisem ahistamine kui osade raamatute mittemüümine on blogide mittejagamine. Miks? Ma ei saanudki aru. Blogide tarbimine Kindle vahendusel maksab 2 dollarit kuus ühe blogi kohta. Röövimine, muidugi, kuid kes ei taha ärgu ostku. Paraku eurooplane ei saa osta isegi siis kui tahab.
Ajakirjade tellimist ma veel ei ole katsetanud, kuid seal ei tohiks muresid olla. Peale selle on Kindlel põhimõte, et esimene nädal tasuta – kui ei meeldi, siis ei pea tellima. See kehtib ka eelmainitud bogidele.
Kokkuvõtteks
Kui enne veidi veel kahtlesin, siis nüüd olen veendunud, et tulevik on kohe käes ja e-raamatud vallutavad turud. Ka meie turu siin kodueestis. Hinnad on täna veel luksuskauba klassis, kuid paari aastaga peaks konkurents needki koduseks tooma. Ma usun, et e-raamatutes võib olla lahendus paljudele meediakanalitele oma sisu müümiseks nii, et ka tarbijal mõnus oleks.
Väga oluline on e-raamat poodidele. Mitte ilma asjata ei ole just raamatupoed nende seadmete levitamise taga. E-seadmest olulisem on seda maailmaga ühendav tarkvara, mis muudab võimalikuks raamatute ostmise paari klikiga. Neid lugejaid võib kõik tehnikapoed täis kuhjata, kui raamatuid saab Amazonist, siis ostetakse ikka Kindleid. Ka Eestis antakse lähiajal välja mõned e-lugejad, millal täpselt, seda näitab aeg. Seniks – ostke omale julgelt see mitte-kõige-suurem Kindle, kindlasti naudite!
Netikulleris on taas kiired pärvad, värske kaup kohal. Kiskusime Nexus One karbist välja ja tõdeme, et väga hea telefon. Telefoni arvustused ilmuvad lähiajal mitmel pool meedias, niiet ma ei hakka siin meie kergelt kallutatud teste seletama, aga jäime rahule. Tundub, et ka kliendid on väga rahul.
Siin siis pildiline ülevaade esimese Nexuse karbi avamisest eelmisel nädalal. Väga kena pakend on. Mulle meeldis, et komplektis on ka hädapärane telefoni ümbris.
Vahva telekas on müügil, näitab seda mida salasilm seletab. Väike seade püüab õhust hulkuvat videosignaali ning kuvab leitu ekraanil.
Teatavasti käib luuramine nii, et pisike kaamera pistetakse kuhugi ning see siis filmib ja saadab raadiosignaali pealtvaatajatele. Tavaliselt on pealtvaatajaid vähe, kuid hea skännerseadme abil võid sina selle priviligeeritud seltskonnaga liituda.
Koduses majapidamises seda vast vaja ei lähe, aga kui jalutad äri- ja võimukoridorides, siis on ju põnev näha mida teised vaatavad.
Olen oma hommikuseid ujumaskäimiseid elus pooleli jätnud ilmselt kümnetel erinevatel põhjustel, kuid üks aspekt on kindlasti olnud igavus. Kulgeda basseinis pikki sirgeid ilma, et ajule mingitki tööd oleks anda tüütab veidi. Aga nüüd….!
Turul on olemas korralik valik mp3 mängijaid basseini tarbeks. Ole muusika või audioraamatute austaja, kuni keha treenib võid sina sisuliste asjadega tegeleda.
Kõige coolim on ilmselt Speedo Aquabeat. Peksu, põrutamise ja veekindel masin hinnaga 1575. Speedo on firma mida teab iga korragi elus vette kukkunud inimene, niiet peaks olema aus kaup. Nagu kõik teisedki Speedo tooted ei vaju Aquabeat põhja.
Siiski, ise olen ma harva Speedo tooteid ostnud. Veekeskuses käravad kõik ujukad ning ujumisprillide maailmas ei ole mu pea piisavalt standardne ka Speedo disaineritele. Seepärast esitan siin veel väikese valiku muid veekindlaid audiopakkumisi.
Aasta suurim ostmise ja müümise püha Ameerikas toimub käesoleval nädalal. Ehkki keskmes on reede, on internetis superpakkumisi mitu päeva.
Tegemist on jõuluhooaja avapauguga. Sears, Best Buy, Macy’s, Walmart ja paljud teised on avatud 24h ka väljaspool internetti. Internetis on aga kõikjal tõeline möll lahti, Amazonist pisipoodideni.
Me siin Netikulleris otsime häid pakkumisi ja paneme neid oma lehele vaadata, kuid ausalt, ei jaksa enam! Soodust on nii palju! Lööge näiteks Googlesse otsing “Black Friday 2009″ ja maailm rullub lahti, koos hindadega. Kätte saab kauba läbi Netikulleri.
Black Friday ajaloost lugege Wikipediast http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Friday_(shopping)
Suurepärane märkmiku-idee ja võimalus töölaual ruumi kokku hoida, on ühendada hiirepadi, märkmepaber ja päevaplaneerija. Nii lihtne, et lausa häbi, et peab Ameerikast tellima.
Padi on umbes 20 x 24 cm, mis on tavaline hiirepadja mõõt, ning 60 lehte paks. Iga leht on nädal, ehk siis aastakese peaks sellega välja vedama. Mõeldud on see viiepäevaseks töönädalaks, ehk siis sobib meie kultuuriruumi, kus inimesed kaks päeva looderdavad ja puhkavad.
Märkmepakil on ka hea tegevuste planeerimise lahter, mis on jagatud kolmeks “teen nädala lõpuks”, “teen järgmisel nädalal” ja “enne säilib lumepall põrgus”. Minule isiklikult ei ole rohkem variante ka vaja.
Tegemist on hea kingi-ideega, mis müügil poes ThinkGeek, kus muudki põnevat.
Kui laps ei ole veel laps vaid alles loode, siis ei ole tal võimalust kasutada iPodi kauneid valgeid kõrvaklappe. Siiski on ka temale muusika kuulamiseks nüüd vahend valmis.
Tegemist on emmedele mõeldud vööga, millest lapsevanem võib heli otse oma kõhtu saata ning laps seal siis rõõmsalt rokkida. Kohe kui seda vööd nägin hakkas mul peas kummitama andambli BDÖ lugu Heavy Metal Nonstop. Oleks mu emal olnud lintmaki küljes selline seade, siis… no ei teagi. Võib-olla kirjutaksin selle jutu asemel hoopis muusikat. Igatahes, paljud uuringud väidavad, et inimene tajub maailma juba enne lapseks saamist. Helid aitavad persoonil kujundea ning muusika mõistmist peab alustama varakult.
Seda vööd kantakse teiste riiete peal või kõhu vastas, sees on kõlar milel saab ühendada MP3 mängijaga, seal samas ka heli valjuduse nupp. Lisaks väike tasku kuhu saad mp3 mängija paigutada. Kogu komplekt on masinpestav, kõlar tuleb seniks siiski eemaldada.
Üks hirm mul siiski on. Kas ei või lapse muusika maitse muutuda liiga vanamoeliseks, kui peab varakult hakkama kuulama oma ema valitud muusikat? Äkki on Heavy Metal selleks ajaks juba moest läinud, kui vastne noor kooli läheb?
Vanatädi sünnipäevale tõtates ei tea kunagi ette kuhu sa istuma satud. Maja pealt on lauad peoruumi kokku kogutud ning on selge, et keegi peab istuma keskel, seal kus lauad kokku puutuvad. Sina võiksid selliseks puhuks olla ette valmistunud!
Niikuinii on vanatädi nõud mitmest erinevast komplektist ja keegi ei pane pahaks kui võtad portfellist enda taldriku. Kindlasti on see stiilsem kui sülle ajada.
Inimestele, kellel istumiskohaga ei vea, mõtles disainer Shira Nahon.
Pilt, teadagi, 1000 sõna. Aga mida teha, kui isegi sõnad on otsas? Muidugi vägivald! Aga kui vaja midagi ilusat öelda? Eks ikka soe suhtumine ja ilus vägivald!
Täispuhutavad poksikindad võimaldavad edasi anda iga sõnumi kõigile, kes ei asu liiga kaugel. Ja seda nii, et ei teki püsivaid traumasid. Boss ülbitseb? Tütar hilines koju? Naine unustas JÄLLE supist soola? Ära mine närvi. Hinga rahulikult sisse ja siis ventiili kaudu kindasse. Tee nii kuni kas rahuned või kuni kinnas täis saab. Siis võta teine kinnas.
Nende kinnastega ei saa küll peent näputööd teha, kuid üht-teist peale poksimise siiski. Esiteks tuleb pähe õhukitarri mängimine. Igaks tööks vastav rõivastus, miks mitte sel puhul need. Teiseks, hoiab õhk hästi temperatuuri. Soojal talvel kannatab nendega käia küll, kui tunned, et vanaema tehtud tavakäpik on mustrilt liiga 1800ndad.
Autot juhtida nende kinnastega ilmselgelt ei saa, kuna liikluses peab olema võimalik kõrvalsõidukist vaadates keskmist sõrme eristada. Aga autos võiksid need kindad siiski olla, juhuks kui sõrmedega kommunikatsiooni faas läbi saab.
Tee joomise juures on suurim kunst tõmbamise ajastamine. See ei ole sekundite mäng, kuid juba liigne minut võib hõrgust teest teha vänge tõmmise. Solgutage teadlikult.
Tee vesi peab olema oluliselt alla 100 kraadi. Musta tee puhul 80-90 kraadi, rohelise ja valge puhul veelgi vähem. (Kingiidee – kraadiklaas!) Siis paned teepuru likku ning ootad ettenähtud minutid.
Ajastamine ongi kõige keerulisem, kuna erinevad teed vajavad väga erinevat tõmbamist. Valge tee näiteks kuni 2 minutit, roheline 3-4, must 7-8. Peale selle mängib tee puhul rolli ka su enda hetke vajadus, parajalt tõmmanud roheline tee lõõgastav, kuid kauem tõmmanu ergutav. Rohke puruga 8 minutit tõmmanud roheline tee on lihtsalt jäle.
Pildilolev seade on taimeriga teekraana. Määrad kaua tiksub ning kui aeg täis, siis see tore linnuke tõstab paki tassist välja. Lihtne, maitsekas ja teenib õiget eesmärki! Mida veel taimerilt vaja?
Kui ma seda pingviini nägin, siis ma teadsin, et mured on möödas ning võin usaldada oma teepaki nüüd looduse kätte. Restoranipidajad – kui te seda loete, siis palun ostke omale ka see igale lauale! Müügil JL Ryani poes ja soodne.
On sul kunagi mobiiltelefon maha ununenud? Või on üritatud seda pihta panna? Kui ei, siis ilmselt juhtub see lähiajal, ütleb statistika.
Nio turvavidin on Bluetooth kanalil töötav signalisatsioon su telefoni tarbeks. Ühendad ta oma telefoni, PDA või muu targa seadmega ning ta asubki valvama. Kui seade ja Nio üksteisest liiga kaugele satuvad, siis asuvad mõlemad lõugama. Nii ei saa pätt su telefoni märkamatult sisse hiivata ega sa ise seda kuhugi unustada. Annab märku. Nio sobib võtmehoidjaks või siis rahakotis kandmiseks.
Välismaal reisides vägagi kasulik seade. Pikanäpumeeste tase Euroopa pealinnades on väidetavalt juba auhindu väärt ning aeg on USA-st omale turvamees tellida.
Täpsed kasutusvõimalused on näha sellest küllaltki igavast, kuid väga stiilsest ja kaunist videost:
Nagu Mac ja PC, nii on aegade algusest klientide üle tapelnud ka Canon ja Nikon. Viimane kavatseb nüüd võita, tulemas D3s DSLR.
Eestis on kohe algamas pikk talv, kus pimedaks läheb juba kella nelja paiku. Just see kellaaeg on paras hetk oma Canon kappi panna ja Nikon kätte võtta, sest… tal on ISO 102400. Ükssada kaks tuhat nelisada ISO. Ei teagi kuidas seda tõestada, kuid see ei ole kirjaviga. Igaks juhuks kordan, uuel Nikonil on 102 400 ISO. Vajutad vaid Hi ISO Range ja pildistad öösel sama mugavalt kui päeval rannas või suusamäel.
Muud uue Nikoni omadused nagu 720p video, kaks korda suurem pildipuhver võimaldades rohkemaid seeriavõtteid järjest ja oluliselt kiirem käivitumine, ei vääri selle ISO kõrval nagu väga mainimistki.
Toode tuleb välja “iga hetk”, kui teil toote vastu rohkem huvi või lausa eeltellimus plaanis, võtke ühendust info@netikuller.ee. Loe lisaks ka Gizmodo blogist.
Tahtsin kasutada pealkirjaks sõna “soojenemine”, kuid tundus, et saab ka säästlikumalt ja mõte ei kao kuhugi. Kui me kogu oma elus jälgiks kuidas vähemaga hakkama saada, säästaks veidi ressursse ja sõnu, siis hakkaks ehk ka vaikselt jahedamaks kiskuma.
Al Gore jutust ei ole ma kunagi lõpuni aru saanud, kuna ei ole viitsinud lõpuni kuulata. Ta käib ja seletab ja tal on oponendid ja need lükkavad ümber. Kas Al Gore on mind kuidagi mõjutanud? On. Ma keeran nüüd hambaid pestes vee kinni vahepeal. Ausalt! Ma ei tea kas ta rääkis sellest, et vett peab säästma, aga ta mõjus mulle nii. Ta on suutnud oma kaubamärgi õigesti välja mängida ja ta sümboliseerib seda, mis minu mõtetes on roheline maailmavaade. Ja kui roheline, siis järelikult jääaja poolt ning ürgsupi vastu. Vähem süsihappegaasi ja rohkem puhast vett alles jätta.
See ongi see, mida arvamusliidrid tegema peaks. Inspireerima rohelist mõtlemist meis endis. Ei ole vaja plakatitel karjuda loosungeid, et ära ole tomat. Ära ole ise tomat, anna eeskuju!
Seega ma ei tea kas Al Gorel on õigus või äkki on tõde tema oponentide poolel. Võib-olla eksivad mõlemad. See ei ole oluline. Tähtis on see, et nad kõik võitlevad kõik õige asja eest – parema, puhtama ning 36,6kraadise planeedi eest. Gore oponendid lihtsalt ei ole nii kuulsad, et keegi neid teaks. Mul endal tuleb hetkel ainult üks meelde, Hiina. Vist oli, et Hiina arvab teisiti kui Al Gore? Või oli USA ka?
See näitab, et kui sa plaanid planeedi hukka saata, siis jääb sulle see imago külge. Al esindab mu mõtteis puhast planeeti, kuid tööstusriigid mitte niiväga.
Eesti Energia on minu mõtetes siiski pigem Hiina kui Al Gore poolel. Jah, ma olen näinud rohelise energia reklaame, jah, neil on veebileht mida vaadates tahaks midagi istutada. Paraku domineerib mu mõtteis kaevandustes nähtu. Ma tean, et iga pirni põlemine kühveldatakse siiski välja maa seest tohutu sotsiaalprpgrammi raames. Meil on kvoot, ülemaailmne licence to kill, et me võime atmosfääri hävitada palju suudame ja lisaks lubada veidi ka neil, kes meile maksavad. Ehkki üldiselt on vahva, kui sulle makstakse, tekitab see vahel tunde, et nagu ei ole hästi, et like your mother or your dog just died.
Minu enda jaoks on suurim müsteerium Eesti Energia plaan (või reaalsus) elektrit lähiriikidesse eksportida. Meil on elektrit ju puudu. Elekter ei ole meil taastuv ressurss, see tiksub vaikselt oma lõpu poole, kuhu on jäänud erinevatel hinnangutel 25, 50 või sada aastat. Me peaks pirnid kustutama ja vaikselt istuma, et kestaks kauem. Aga me ekspordime ja aina rohkem. Uus merekaabel peaks ennast ära tasuma juba loetud aastatega, kuna meil õnnestb nii rohkem energiat müüa. Kuidas see võimalik on? Korrates Hr Tölpa lihtsat küsimust: “kui alguses oli kõik puudu ja nüüd on kõik üle…???”. Peale selle taotleme me juurde ka neid kvoote, mida Euroopa liit anda ei taha. No et neid müüa, eksportida. Et saadud raha eest teha elekter odavamaks ja see müüks paremini.
Ja ärge tulge rääkima, et see elekter mis me välismaale saadame on tehtud tuulikus ja selles helisevad inglite hääled. Et meie elektrikapis Kopli keldris vanade korkide vahel säriseb ropp ja räpane põlevkivi elekter, kuid Helsingi säästulambis särab õilsus. Kui te ei tea mis on põlevkivielektri efektiivsus, siis küsige Al Gore käest. Minuarust ta on sellest rääkinud. Või mõni meie oma.
Oleks ma äärmuslane läheksin ja seoksin ennast merekaabli külge. Aga ma ei ole. Ma lihtsalt keeran hammaste pesemise ajaks vee kinni. Ja vahel dušši ka. Ja ma loodan, et ei veeta toru soome, et põhjavett vett eksportima hakata, kuna meil omal on seda ju veel 50ks aastaks.
Need energiadiletandi märkmed panin kirja tänavuse Blog Action Day raames. Lihtsalt väikese toetusena Al-ile.
Kui teie lemmik on kasvanud liiga lärmakaks, siis on olemas nüüd masin mis palub tal veidi vaiksemalt võtta. Teie ise ei märka seda.
Tegemist on väikese seadmega, mis toanurgas kuulatab ja kui koer haugub, siis piniseb sellise sagedusega, et inimesed seda ei kuule. Koerale on see aga vastik pinin ning peage eelistab ta mitte enam nii palju haukuda.
Sellised koerte eluloogikal põhinevad haukumisevastased seadmed ei ole uued, kuid need mis ma seni näinud olen (ja mida vahel Netikullerist tellitakse), on veidi… no mitte nii leebed. On elektrilisi, mis haukujale sutsaka kraevahele lasevad, on neid mis klähvijale sidrunimahla silma pritsivad ja on raamatuid, mis soovitavad niisama vitsa anda. Liiga tõhusad minu maiste jaoks, ma ütleks.
Pet Safe, nagu nimigi ütleb, on ohutu ja töötab mitte kõige hullema pininaga. Heli ei ole koerale valus vaid pigem üllatav ja segadusse ajav, veidike ebameeldiv.
Seadet saab käivitada ka manuaalselt, et õpetada loomale muidki kasulikke kombeid nagu voodisse mitteronimist või prügikastist sobramata möödumist. 9-voldisest patareist peaks jätkuma kaheks kuuks.
Ilmselt kõik teavad seda, et Diesel teeb kenasid ajanäitajaid ning trendikad inimesed peaks neid kandma, nii mehed kui naised. Dieseli kellade puhul on (vähemalt minu jaoks) üllatav nende mõistlik hinnaklass.
Kui strerotüübid, et “mehed teavad alati mis nad tahavad” ja “mehed tahavad ainult seda ühte asja” välja jätta, siis tegelikult ei tea mehed kunagi mida nad tahavad. Seepärast ongi alati hea, kui keegi daam poes kaasas on ja ütleb meestele mis nad tahavad.
Dieseli kellapoodi minnes ei pea naist kaasa võtma, kuna üks kell võimaldab soetada omale mitu disaini. Tee oma otsustusvõimetusest stiil! Eraldi ei ostaks ma neid kella kumbagi, kuid selline kompott paneb ihaldama. Osta saab Dieseli kellapoest, garantii kaks aastat.
Et lugu liiga maskuliinseks ei läheks, toon ka naistele sobiva kellanäite, taas kauni disainiga, bling ning puha.
Kell ja rihm on kaetud päris kullaga (ehkki kiht on vaid mõned molekulid paks) ning jätavad vaatlemisel mulje väärt juveelidest. Mida nad muidugi ongi, ehkki hind $112 võiks panna arvama teisiti.
Garantii samuti 2 aastat, kannatab vee allagi minna, kungi rõhuni 3 amtosfääri.
Suurepärane vihmavari, just selline nagu ma vajan. Mitte mõne tuntud firma reklaam, vaid meeleolu on see, mis peab vihmase ilmaga kõrgel pea kohal olema.
Ükskõik mida ka taevast alla ei sajaks, näha sa seda ei taha. Tavaline must vihmavarjukatus ei ole aga piisavalt hea alternatiiv. Poes “Uncommon Goods” on müügil vihmavari, millele ikka vahel pilgu heidad kui vihmas longid.
Juhtivatele moedoktoritele on ammu selge. Maitsetuse vastu aitab, kui näha välja veidi Apple. Olgu valged kõrvaklapid või Snow Leopardi T-särk, kõik funkab.
Nüüd on müügil kontorilaua asendamatu aksessuaar, Notepod. Märkmepaberite kompleks kasutamiseks siis, kui Teie iPhone aku parasjagu tühi on. Kui pliiatsi vajalikkus välja arvata, siis te töötamisel peaaegu ei märka vahet. Ah jaa, kopi-pasta on ka puudu.
Võiks arvata, et selline toode on kallis, aga ei ole! Kolmene pakk maksab vaid $17.95, tutvused mida te loote stiilne olles on väärt palju enam.
Müügil on huvitav toode, mis tõlgib lapse jutu vanematele suures plaanis ära. Täpsemalt on tegemist lapse nutu analüsaatoriga.
On teooria, et laps ei nuta kunagi niisama, ehkki tihti on nutva lapsega issil seda teooriat raske uskuda. Aktiivse rahulolematuse põhjuste tagamaadesse süüvimiseks on nüüd valmis tehtud vastav masin. Aparaat saab kuni aastase lapse nutust 90% täpsusega aru, et kas lapsel on nälg, kas miski teeb haiget, on tal igav või on laps lihtsalt üleväsinud.
Kas see masin tõesti tõtt teab, ei pruugi me kunagi teada saada. Ainus tunnistaja ilmselt ei mäleta siis enam kui ta rääkima õpib, et milles täpselt jama oli. Siiski, kasutajad pidid kiitma ja uuringud kinnitama.
Ja vanemad! Kui te selle nüüd ostate, siis ärge hakakse kohe peale paki avamist testima! Las ikka laps ise leiab põhjuse väikeseks nutukeseks.
The Why Cry Baby Crying Analyzer on müügil Amazonis
Norskamine segab sinuga samas ruumis ööbijaid ja ka sind ennast – norskamine muudab une katkendlikuks, takistab hapniku voogu kopsudesse ja on üldse paha. Norskamise vastu aitab lihtne seade Amazonist.
Paljud arvavad, et norskamisest saab lahti ainult operatsiooniga, mille tulemusel on edaspidi aevastamine komplitseeritud. Nii see siiski ei ole. Heliohealth pakub mõnusat seadet, mis näeb välja nagu käekell. Tegelikult see seade aega ei näita. Hoopis kuulatab mis toimub ning kui talle tundub, et oled norskama hakanud, siis annab sulle kerge impulsiga nahale märku, et lõpeta.
Signaal on nii nõrk, et sa ei ärka, kuid sa lõpetad norskamise. See seade õpetab su organismi mitte norskama. Hind Amazonis (nagu ikka) soodsam kui pärispoes.
iPhone inspireerib tootjaid üle planeedi looma aina uusi vidinaid mis selle Apple aktsiaärgitajaga sobivad. Siin lahendus mis võimaldab pilti suuremalt vaadata.
Enam ei pea kodukino keskmes olema suur torn mustasid nuppudega kaste vaid kõik mahub taskusse. Filmide saamine iPhone sisse ei ole samuti keeruline, saadaval on mitmeid häid konvertereid. Ning kunagi kauges tuleviks, kui EMT piisavalt armsasti palub, siis saame Eestis filme ka iTunesi poest osta ja rentida. Projektori võib siiski juba täna soetada.
Seade väljastab 60″ pildi iPhonest või iPodist, 480×320 resolutsiooniga, 1000:1 kontrastsusega ja 3:2 pildisuhtega. Peale kolmetunnist laadimist näitab seade kaks tundi pilti. Isegi väike kõlar on sees.
Kuna väikesed lapsed panevad Rubiku kuubiku kokku juba silmad kinni ning loetud sekunditega, siis oli ainult aja küsimus millal leiutatakse neile uus lelu mis tänapäeva tasemele vastaks.
Mänguasi on müügil alla $50 hästivarustatud veebipoodides üle USA. Viidatud poes on saada ka kõik muud värvilised asjad mida üldiselt ruubikukuubikuteks nimetatakse, kuid mis kuubikut enam ammu ei meenuta.
Ungari skulptor Erno Rubik leiutas on nuhtluse 1974 ja sellest ajast alates on see tekitanud stressi kõigis lastes kellel ei olnud spikrit, ehk siis enamustes. Internetiajastul on asjaolud muidugi muutunud ning kuubikulahendamine on pigem kiirete näppude kui mõtlemise mäng, mille juhendid saadaval internetis. Loodan, et selle uue seadme õigeks keeramisest saab suurem väljakutse ja tänapäeva lastelegi jääb alles nende lapsepõlv (ehk siis maailm täis asju mida ei oska).
Kui sul on juuksed märjad, aga sa oled mees ja tavalise fööni kasutamine paneb sind ennast tundma nõrgana, siis raba kätte Western Dryer!
Kõige keerulisem on juustekuivatamise protsessi ajal teisi mitte ehmatada. Oletame, et sööte kõhu täis, käite dušši all ja astute siis oma kuuenda korruse aknast maja karniisile juukseid kuivatama. Muidugi võib juhtuda, et te ei pea tuletõrjujate väljasõitu kinni maksma, aga liiga kindel ei saa olla.
Või siis on õues vihmane ja te leiate vihmavarju sõbralikus pangakontoris. Teile meenub, et teil on vaja värskendada oma sularahvarusid ning kuni aeglane teller kohmerdab, otsustate oma niisked juuksed kuivaks lasta. Jällegi ei pruugita teid mõista.
Või siis tahate juukseid kuivatada pimedal kõrvaltäanaval? Ma võiks pikalt veel jätkata, aga point on selge. Tegemist on väga nutika fööniga, mis muudab pangatelleri lahkeks kuid tuletõrjuja morniks. Kasutage ettevaatlikult.
Kukke vinnastades saab valida kolme õhutemperatuuri vahel – kuum, soe ja jahutav. Päästik puhub. Seda iidset kauboide aksessuaari saab osta vaid Jaapanist, hind umbes $52. Neiudele disainitud föön veel ka siin.
Today started Netikullers good partners new business FITS ME. Supposedly all people in future can measure themselves and buy only fitting clothes.
Netikuller team wishes them good luck and good haste in business – we do not want to send clothes back to internet stores any more!
Ja Eesti keeles: Kiiremini seltsimehed unetud! Rohkem poode süsteemi, rohkem riideid mis sobivad! Quelle ei ole veel see mis maailma muudab, palun hõivake nüüd USA turg. Aitähh.
Belgia kunstniku Martin Margiela oma ideed said otsa ning ta asus jäljendama, esimeseks inspireerijaks haldjast võõrasema. Kristallkingakesed on nüüd müügil, piiratud koguses.
Töömeetodid ei ole teada, oletan et need olid kaasaegsemad kui võlukepiga banaanikoori puudutada, kuid selle eest vastab ilmselt ka kingade garantii EU nõudmistele, mitte ei kehti vaid keskkööni.
Kristallkingakestega tantsimine on ilus, kuid siiski ainult muinasjutt. Päris elus tuhkatriinud nii kerged ei ole ning tänapäeva klubimuusika võib kingad ka tantsimata puruks kloppida. Õnneks müüb kunstnik neid kingi oma poodides ka ühekaupa, et kui üks ka puruneb, siis ei pea tervet hinnalist paari (19 999 Hong Kongi dollarit) uut soetama.
Mina ise ei tea naistekingadest palju, kuid näinud olen igasugu jalatseid ning kogemusi on. Seega tasub mu soovitust kuulda võtta: kui te just peate nendega kingakestega oma printsi püüdma minema, siis kindlasti villane sokk sisse! Hoiab villide eest ning kaitseb purunemisel.
Western Digital WD TV HD Media Player kingiti mulle sünnipäevaks (tänud! :)) ja nüüd peale kolme nädalat kasutamist olen tootega nii rahul, et otsustasin sellest kirjutada.
Firma WD tublid töötajad on teinud sellise lihtsa masina, mis töötab nagu suvaline mediaplayer programm sinu arvutis, aga ta on füüsiliselt olemas ja näitab pilti televiisorist. Oh kui palju kordi elus oleme tuttavatega kogunenud kuhugi videomaterjali vaatama ja siis avastatakse, et film on arvutis ning puudub võimalus see telekasse saada. Arvutid ja televiisorid oleks nagu arenenud erinevatel planeetidel. Arvutitest tuleb reeglina pilt välja SVGA pistikust ja televiisoritesse sisse SCART pistikuga ja need ei sobi omavahel.
Isegi kui mingi imega mõni televiisor tunneb ära, et tema suunas saadetakse arvutipilt, siis selle jaoks on tal sees mingi konverteerimise algoritm, mille tulemusel on arvutipilt ebakvaliteetne, surutud kokku televiisori keskele ja enamusel juhtudel ilma helita. Ja juhtmed televiisoritesse käivad teatavasti tagapaneelist, kuna küljele avanevad pistikud on liiga keerulised leiutada. Seega pead sa oma 52″ iluduse iga kord koos kapiga paigast rebima, kui tahad oma läptopi sinna ühendada.
Senine autobiograafiline kirjeldus annab teile aimu mis ma tundsin, kui aru sain mida see karp teeb, mis mulle oli kingitud. Must karp mis käib arvuti külge ja mille külge omakorda saad ühendada kas mälupulga või välise kõvaketta.
WDTV tunneb telekat. Esiteks tunneb ta telekat juhtmeid pidi ning annab välja infot RCA ja HDMI formaadis. Teiseks formaatepidi – kui sa oled hankinud omale filmi, mis on nii tiheda pildiga kui telekas võtab (1080), siis sellist pilti ka telekast näed. Kui oled hakinud kehvema filmi, siis näidatakse seda ikka full-screen, mitte ei näidata servades musti ribasid – asi millega isegi paljud telekanalid hakkama ei saa. Kolmandaks tunneb WDTV internetti ja mängib maha enamuse formaate mis sa talle ette oskad sööta, kaasaarvatud subtiitrid!
Materjali esitab seade (minul vähemalt) väliselt kõvakettalt ja jätab meelde mis mängitud on. Ma ei tea kui palju ta meelde jätab, kuid seni on tal meeles kõik failid, millede vaatamine mul on pooleli jäänud ning ta pakub filmi jätkata soovi korral sealt kus ma viimati jäin.
Filmid (kõk failid millest ta aru saab, ehk siis ka muusika ja pildid) otsib ta kõvakettalt ise üles ja pakub neid sulle süstematiseeritult failitüüpide kaupa ning on juhitav puldiga teleka ekraanilt.
Muusika on omaette maailm sellel tootel, sest kuna ta mängib mõusasti kõiki levinud failiformaate, saad mugavasti pidudel oma teleka audiosüsteemi diskokorralduses kasutada. Ainus miinus, mis ma leidnud olen, on see, et masin ei mängi DRM sisu. Aga mul ei ole ka sellist sisu esimestel nädalatel siin pihku jäänud.
Sleek Audio, firma kes on väikeste kõrvaklappide turul kõva tegija, tuli nüüd välja sellistega mis helendavad. Disainijumal on käskinud ja DJ-d üle maailma peavad nüüd oma mikihiirekatest loobuma.
Firma väidabki, et klappide idee andid üks plaadikeerutaja, kes küsis otse, et kas nad saaks tema kõrvaklapid helendama panna, et ta laval huvitavam oleks. Aga palun! Nüüd peavad kõik DJ-d nii ringi käima, kuna pimedas klubis enam põnevam välja paista ei anna.
Klapid töötavad nii juhtmega kui juhtmeta (KLEER™ wireless technology), sisaldavad mürakompensatsioonisüsteemi kõrvaldades kuni 32dB välisest helireostusest. Värvidest on saada roheline, sinine, punane, oranž, valge ning kollane.
Klappide hind standardis on $375 kuid kui mõnda värvitooni tahad, siis tuleb $25 juurde lisada. Esmapilgul ehk kallid, aga udupeened asjad ei peagi odavad olema. Sest mis sa siis ikka teed, kui oled juba DJ? Käid edasi ringi nagu 2006?
iTwinge on tõestus sellest, et Mateialist ei kirjuta mitte ainult ilusatest asjadest vaid ka koledatest parktilistest.
Tõenäoliselt on tegemist kõige koledama praktilisema lisaseadmega, mis seni Apple esitootele loodud on. Must nurgeline plastikust poolümbris käib teie imearmsa ja sileda telefoni ümber ning muudab ta… kuidas öeldagi… Blackberriks!
Ümbris loob iPhonele sõrmega katsutava klaviatuuri, senise virtuaalse asemele. Seadme loojad väidavad, et see suurendab teksti sisestamise kiirust alguses umbes 40% ja väikese harjutamise tulemusel 80%. Töötab iPhone 3G ja 3GS-ga. iTwinge ei eelda mingi tarkvara installeerimist, sobitub iPhone külge sekundiga ja töötab kõigi appidega, mis täna virtuaalset klaviatuuri kasutavad.
Nüüd küsige endalt, et kas te peate oma iPhonega pikki e-maile kirjutama ja SMSe toksima? Või loenguid stenografeerima? Või on mõistlik vastata pikale e-mailile lihtsalt “jah” ning lasta iPhonel endal lisada maili lõppu “Sent from my iPhone”, et kõik aru saaks, et neil ei olegi õigust pikemat vastust oodata? Valik on teie.
iTwinge toodet esitletakse täna, ettetellimine on alanud, tarned hakkavad toimuna 12. novembril. Hind 30 dollarit.
iBonsai on armas taim aknalauale, mis on tehtud terasest, kastmist ei vaja ning värske õhu asemel toodab elektrit. Kas kunagi on kõik linnapargid sellised?
Kui mingi asja ees on pisikene “i”, siis on tegemist reeglina mingi vahva asjaga, mis ühtlasi sobib Apple toodetega. Neid asju on palju ja raske on viimasel ajal tootjatel millegagi üllatada. Aga näe, ära tegid. Võib-olla on asi minus, olen bonsaihuviline ja mõttega asja juures, kuid olgem ausad see metalltaim on cool!
Seda, et asja taga on tegijad karjub disaini igast elemendist. Juhtmed on maitsekalt peidetud poti alla ja sisse, kõik detailid saab lahti võtta ning oma maitse järgi taas kokku kruvida ning mis peamine – iPodile saad kasutada seda kui dokki. Kui seda müüdaks, ma vist ostaks.
Puukese autoriks on prantsuse kunstnik Vivien Müller. Toodet ei maksa sassi ajada samanimelise iPhone appiga.
Jääga on hea juua odavat viskit, sest sulav vesi leevendab jubedat puskarimaitset keelel. Siin on aga probleemi lahendus juhuks, kuid teil avaneb võimalus serveerida oma sõpradele aastakümnete vanust Šoti või Jaapani alkohoolset maitse-elamust ning sulav jää ohustab selle unelma lõhkuda.
Nutikas viskisõber soetab oma joogi jahutamiseks viskikivid. Idee on lihtne – väikesed kivikuubikud jahutatakse sügavkülmikus ning hiljem hoiavad nad su joogi sobival temperatuuril. Kivid on väljanägemiselt naturaalsed, intelligentsed ja iidsed, ehk siis sobivad viskiga nagu viis kopikat (võrdlus lihtsalt riimus). Ei hakka ju viisakas võõrustaja udupeene viski sisse poetama ka neid värvilisi plastmassist jääimitatsioone, mida lastepidudel morsi sisse pannakse. Eksklusiivse joogi juurde saab sobida vaid vastav jahutusmaterjal.
Ajakirjanikud, blogipidajad jt! Siin leiduvaid tekste ja pilte võib muudetud või muutmata kujul vabalt avaldada. Palume siiski, et viitaksite sel juhul Materialisti veebiaadressile materialist.netikuller.ee